Sissejuhatus Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ning jagatud piirijärvena Eesti ja Venemaa vahel. Järv on produktiivne ning suurtaimestik hõlmab 5-8 % tema akvatooriumist (Haberman jt, 2008). Peipsi suurtaimede (makrofüütide) nimistusse kuulub ligikaudu 150 liiki.
Viimastel aastakümnetel on järve elustik ja elukeskkond üsna märgatavalt muutunud peamiselt inimtegevuse tõttu ning eutrofeerumine on kujunenud üheks suurimaks probleemiks. Kõige suurem oli toiteainetekoormus 1970. ja 1980. aastatel põllumajandusest ja heitveest (Haberman jt, 2008). Taimestikus kajastub see roostike laienenud levikuna ning randa ääristav pilliroog on levinud ka Peipsi loodeosasse.
Järvede seisundi hindamiseks ja selle suundumuste selgitamiseks on riikliku keskkonnaseire programmi üheks allprogrammiks Peipsi järve suurtaimestiku ja epifüütoni seire.