Seisundi hindamine
Ainult eeltoodud näitajate põhjal pole olnud võimalik järve seisundit hinnata. Seetõttu toimub *Veepoliitika aamdirektiivile vastavate kvaliteediklasside määramine lisaks arvulistele näitajatele ka liigilise koosseisu järgi. Klassifikatsioonitabeli aluseks on viimase poole sajandi vältel järve eutrofeerumisel toimunud taimestikumuutuste analüüs.
*Veepoliitika raamdirektiiv
http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/static/files/9.VPD_EST.pdf
http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/static/files/9.VPD_EST.pdf
KLASS - VÄGA HEA
Madalakasvuline kaldaveetaimestik (alsid Eleocharis, load Juncus) ja amfiibsed liigid – kaartulikas Ranunculus reptans, väike konnarohi Alisma gramineum, hein-penikeel Potamogeton gramineus, nõelalss Eleocharis acicularis; veesisestest liikidest peamine kaelus-penikeel Potamogeton perfoliatus, madalatel kivistel aladel sage niitjas penikeel Potamogeton filiformis; epifüüton palja silmaga peaaegu nähtamatu.
KLASS - HEA
Madalakasvuline kaldavee-taimestik vaheldub rootukkadega (Phragmites australis) ja kaislaga (Schoenoplectus lacustris); amfiibseid liike kohati; veesiseses taimestikus valitsevad kaelus- ja kamm-penikeel; hajusalt mändvetikaid (peam, Chara contraria); epifüütonit tagasihoidlikult – taimed ei määri käsi.
KLASS - KESINE
Laialdane roostik, mis ulatub 1 m sügavuseni ja enamgi; amfiibseid ja madalakasvulisi liike vähe või need puuduvad; pilliroole ja kaislale lisandub ahtalehine hundinui Typha angustifolia; mändvetikaid pole, kaelus-penikeel kohati. Paiguti märgataval hulgal niitvetikat Cladophora glomerata kõrgemate taimede küljes. Epifüüton võrdlemisi rohke, sage Gloeotrichia pisum, taimed limased. Veesisestel taimedel vähe õisikuid.
KLASS – HALB
Veesisesed taimed paksu määriva epifüütoniga, sageli ka suuri niitvetikaid; rohke ristlemmel Lemna trisulca, vaiksetes soppides kardhein Ceratophyllum
demersum, hulgajuurine vesilääts Spirodela polyrhiza; kõõluslehe Sagittaria
sagittifolia massid, kollane vesikupp Nuphar lutea; elodeiidid ja põhjataimed puuduvad.
VÄGA HALB - Veesisene taimestik puudub.
Madalakasvuline kaldaveetaimestik (alsid Eleocharis, load Juncus) ja amfiibsed liigid – kaartulikas Ranunculus reptans, väike konnarohi Alisma gramineum, hein-penikeel Potamogeton gramineus, nõelalss Eleocharis acicularis; veesisestest liikidest peamine kaelus-penikeel Potamogeton perfoliatus, madalatel kivistel aladel sage niitjas penikeel Potamogeton filiformis; epifüüton palja silmaga peaaegu nähtamatu.
KLASS - HEA
Madalakasvuline kaldavee-taimestik vaheldub rootukkadega (Phragmites australis) ja kaislaga (Schoenoplectus lacustris); amfiibseid liike kohati; veesiseses taimestikus valitsevad kaelus- ja kamm-penikeel; hajusalt mändvetikaid (peam, Chara contraria); epifüütonit tagasihoidlikult – taimed ei määri käsi.
KLASS - KESINE
Laialdane roostik, mis ulatub 1 m sügavuseni ja enamgi; amfiibseid ja madalakasvulisi liike vähe või need puuduvad; pilliroole ja kaislale lisandub ahtalehine hundinui Typha angustifolia; mändvetikaid pole, kaelus-penikeel kohati. Paiguti märgataval hulgal niitvetikat Cladophora glomerata kõrgemate taimede küljes. Epifüüton võrdlemisi rohke, sage Gloeotrichia pisum, taimed limased. Veesisestel taimedel vähe õisikuid.
KLASS – HALB
Veesisesed taimed paksu määriva epifüütoniga, sageli ka suuri niitvetikaid; rohke ristlemmel Lemna trisulca, vaiksetes soppides kardhein Ceratophyllum
demersum, hulgajuurine vesilääts Spirodela polyrhiza; kõõluslehe Sagittaria
sagittifolia massid, kollane vesikupp Nuphar lutea; elodeiidid ja põhjataimed puuduvad.
VÄGA HALB - Veesisene taimestik puudub.