Seisund suurtaimestiku järgi 2012. aastal
Eelpool esitatud kriteeriumide põhjal, eeskätt niitvetikate hulga järgi, oli 2012. a. kesises seisus kolm kohta (Tabel 1.); see on rohkem vaatlusalasid kui 2011. Jätkuvalt näitab taimestik kesist seisu Suurjärves, ehkki aastakümneid on teada, et peamine reostus lähtub lõunast. Kõrgemate taimede hulka kuuluvaid hüdrofüüte oli 2012. a. üldse üsna vähe, nagu see paistab olevat omane kõrgema veega aastatele, kui võrrelda kõigi kaheksa seireaasta jooksul kogutud andmeid. Selle tõttu tuleb edaspidi ettevaatusega suhtuda veesiseste taimede puudumise võrdsustamisse väga halva seisundiga.
Suurjärve suurem biogeeniderikkus taimestiku järgi ilmneb just teatavais punktides. Kõige silmatorkavam on see Tammispääl, kus paks niitvetikate kiht on olnud alates seireaastate algusest.
Suurjärve suurem biogeeniderikkus taimestiku järgi ilmneb just teatavais punktides. Kõige silmatorkavam on see Tammispääl, kus paks niitvetikate kiht on olnud alates seireaastate algusest.